Directory

Rebekka Lotman | University of Tartu - Academia.edu

Skip to main content

Rebekka Lotman

University of Tartu, Institute of Cultural Research, Faculty Member

Followers

32

Following

48

Mentions

36

Public Views

Phone: 37253735576

less

University of Zagreb

Uppsala University

University of East London

University of Leicester

Gwen Robbins Schug

University of North Carolina at Greensboro

Gabriel Gutierrez-Alonso

University of Salamanca

Macquarie University

Universidade Federal do Rio Grande do Sul

Swansea University

Jesper Hoffmeyer

University of Copenhagen

Uploads

Papers by Rebekka Lotman

Fearlessness and Resistance in the Gulag: Estonian Prison Camp Poetry

Interlitteraria, Dec 30, 2023

During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and force... more During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and forced labour camps. Within these camps, some of the repressed Estonians developed their own subculture-prison camp poetry, secretly written on sheets of paper and also memorised. The poems examined in the article were composed predominantly during the latter half of the 1940s and the 1950s, within various prison camps situated in the Karaganda Region, the Kazakh ASSR (Spassky), the Komi ASSR (Vorkuta, Intalag, and Ukhta), Mordovia (Dubravslag), the Gorki Oblast (Unzhlag) and the far northern camps of Kolyma and Krasnoyarsk Krai (Norilsk). The focus of this article is on the emotional depth of these poems and how they encapsulate feelings of fear and fearlessness, despair and hope, anger and sorrow, vengefulness and loathing. The article demonstrates how not succumbing to fear became a survival strategy within a regime of terror for Estonian Gulag poets, and how poetry provided diverse avenues for exploring this approach. Fear was transformed in various ways: Artur Alliksaar's poetry confronts the possibility of cataclysm with beauty, while the lyrical selves of Valve Pillesaar, Leenart Üllaste, and Helmut Joonuks chose to shut down their minds. Venda Sõelsepp and Annus Rävälä, on the other hand, replaces his fear with sarcasm, while Enno Piir and Enn Uibo's poems call for terror to be turned against the system itself.

Eesti dekadentlik sonett

Keel ja Kirjandus/Keel ja kirjandus, Feb 15, 2024

Je suis l'Empire à la fin de la décadence"-"Ma olen impeerium langusaegade lõpus" (vt Sisask 2018... more Je suis l'Empire à la fin de la décadence"-"Ma olen impeerium langusaegade lõpus" (vt Sisask 2018: 53), ühendades ühiskonna kui terviku allakäigu üksikisiku omaga. 2 Sonetil oli fin de siècle'i luulele tohutu mõju, seda on nimetatud dekadentsi ars poetica'ks (Borel, Bouillane 1959: 417) ning selle kõige esinduslikumaks näiteks (Weir 2018: 9-12). XIX sajandi lõpu prantsuse kirjandust ongi hakatud vaatlema kui dekadentlikku ning Paul Bourget' (2011 [1883]) essee "Kurja lilledest" ja Baudelaire'ist rajab sellele teooriale vundamendi. Niisiis on alates dekadentliku kirjanduse sünnist etendanud selles tähenduslikku rolli just sonetid. Eesti kirjandusteadvusse jõudis dekadents samuti koos sonettidega, kui 1905. aasta "Noor-Eesti" I albumis ilmus Johannes Aaviku artikkel "Charles Baudelaire ja dekadentismus" (1905), mida saatsid Baudelaire'i sonettide tõlked pealkirjadega "Spleen" ja "Himu". Esimesed eesti algupärased dekadentlikud sonetid ilmusid neli aastat hiljem, "Noor-Eesti" III albumis, ent nende tippaeg saabus järgnevail kümnendeil. Siinsel artiklil on kaks eesmärki. Esiteks näidata, millises kultuuri loolises kontekstis kujunes eesti dekadentlik sonett, tuginedes eelkõige Gustav Suitsu ja Johannes Aaviku kirjavahetusele nooreestlaste avaalbumi ilmumise eel. Teiseks vaadeldakse eesti dekadentliku soneti poeetikat, eristades tinglikult (tegelikkuses sageli omavahel põimuvat) kolme tüüpi, millel omakorda ilmneb mitu alaliiki. Seega ei vaadelda siin dekadentsi kitsalt fin de siècle'i kunstivooluna, mis paigutub kindlalt piiritletud aega ja ruumi, vaid laiemas tähenduses: stilistiliste ja esteetiliste stra teegiate kogumina, mille sihiks on seada küsimuse alla ja lagundada kujunenud tavad, sh moraalsed hoiakud (vt nt Murray 2016), ning mille peateemad on melanhoolia ja spliin, seksuaalne iha ja ka loovus (Kirikal 2023: 873). Et dekadentlik kunst korraga tõukub ja radikaalselt eemaldub eelnevast esteetikast, on selle ilmnemine sonetis kui lääne kirjandusloos enim kasutatud kanoonilises luulevormis mitme tasandiliselt sobiv. Vaagides püsiva ja muutliku vahekorda kultuuris, on Baudelaire kirjutanud: "Modernsus on mööduv, põgenev, sattumuslik; ta on kunsti üks pool, kuna teine on 1 1868. aasta "Les Fleurs du mal" sisaldab varasematele lisaks neljateist luuletust, samas on selles võrreldes esmaväljaandega tsensuuri tõttu välja jäetud kuus luuletust. 2 Vt pikemalt dekandentsi alguse kohta Nissen, Härmänmaa 2014, Baudelaire'i "Kurja lillede" ja Verlaine'i rollist selles lk 2-4.

Fearlessness and Resistance in the Gulag: Estonian Prison Camp Poetry 1

Interlitteraria. Vol. 28 No. 2 (2023): Lyrical Poetry as a Factor in the Formation of Literary Cultures II, 2023

During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and force... more During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and forced labour camps. Within these camps, some of the repressed Estonians developed their own subculture-prison camp poetry, secretly written on sheets of paper and also memorised. The poems examined in the article were composed predominantly during the latter half of the 1940s and the 1950s, within various prison camps situated in the Karaganda Region, the Kazakh ASSR (Spassky), the Komi ASSR (Vorkuta, Intalag, and Ukhta), Mordovia (Dubravslag), the Gorki Oblast (Unzhlag) and the far northern camps of Kolyma and Krasnoyarsk Krai (Norilsk). The focus of this article is on the emotional depth of these poems and how they encapsulate feelings of fear and fearlessness, despair and hope, anger and sorrow, vengefulness and loathing. The article demonstrates how not succumbing to fear became a survival strategy within a regime of terror for Estonian Gulag poets, and how poetry provided diverse avenues for exploring this approach. Fear was transformed in various ways: Artur Alliksaar's poetry confronts the possibility of cataclysm with beauty, while the lyrical selves of Valve Pillesaar, Leenart Üllaste, and Helmut Joonuks chose to shut down their minds. Venda Sõelsepp and Annus Rävälä, on the other hand, replaces his fear with sarcasm, while Enno Piir and Enn Uibo's poems call for terror to be turned against the system itself.

Estonian sonnet

Sonett jõudis eesti keelde üsna meie kirjaliku luule algusaegadel – esimesed sonetid ilmusid trük... more Sonett jõudis eesti keelde üsna meie kirjaliku luule algusaegadel – esimesed sonetid ilmusid trükis 1881. aastal. Sellest ajast kuni tänapäevani on see luulevorm eesti kirjanduslugu läbinud kord erksama, kord tuhmima, aga katkematu niidina. Milline on eesti soneti spetsiifika? Väitekiri otsib sellele küsimusele vastust mitmeaspektilise analüüsi kaudu. Töö allikateks on kõik kuni 2015. aastani (k.a) trükiraamatutes, varasemal perioodil ka perioodikas ilmunud eestikeelsed algupärased sonetid, kokku 4551 luuletust. Uuritakse eesti soneti vormimustreid: värsimõõte ja riimiskeeme, samuti selle kanoonilise vormi tähtsust luules eri ajajärkudel. Diakrooniliselt analüüsitakse eesti sonetilugu, lähtudes semiootilisest vaatenurgast luulele: vaatluse all on üksikteoste, samuti eri autorite ja ajajärkude sonettide tähendusmehhanismid ja nende muutumine ajas. Ehkki sonetti peetakse ettemääratud vormireeglite tõttu kinnisvormiks, on selle ajalugu eesti luules tähendanud teisenemiste ajalugu. Anal...

Põgenev luule. Tähelepanekuid ja märkmeid eesti insta- ja räppluulest

Keel ja Kirjandus

Eesti soneti mustrid 1881–2015. Sagedus, värsimõõt, riimiskeemid, autorid

Keel ja Kirjandus, 2019

Eksiilis ja varjus: Sonettide kuningas August Pihlak

Keel ja Kirjandus, 2016

Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis. Marie Under ja Edna St. Vincent Millay (I)

Keel ja Kirjandus, 2015

Su mulle suletud ja salaline tuba Öösinine ja leinahämar nüüd. Peaaegu kõlab see kui kaunis müüt,... more Su mulle suletud ja salaline tuba Öösinine ja leinahämar nüüd. Peaaegu kõlab see kui kaunis müüt, Et veetsid päivi siin, nii kaugeid juba. Ei mõnda aega tihkand võtta luba Ma üle läve astu: nagu süüd Ma kandsin iha endas, põles püüd Su poole, salapäraline tuba. Kuid tundes elu tühjushalli pausi, Siis hilislilledega täitsin kausi -Pihlkobarad, reseedad, skabioosid -, Ma ukse avasin -kui üle haua Su voodi kohal kumardasin kaua, Ja patja peitsin omad suudlusroosid.

Kas Jakob Liiv kirjutas esimesed eestikeelsed sonetid?

Keel ja Kirjandus, 2012

Kas JaKob Liiv KirJutas esimesed eestiKeeLsed sonetid? * r E b E k k a L o t m a n sissejuhatusek... more Kas JaKob Liiv KirJutas esimesed eestiKeeLsed sonetid? * r E b E k k a L o t m a n sissejuhatuseks j akob Liivi positsioon eesti kirjandusloos on üsna tagasihoidlik. Enamasti peetakse teda usinaks autoriks, kelle mahukal loomingul suurem väärtus või sügavam tähendus puudub. sageli ongi liiga rohket avaldamist nimetatud ühe luuletuste taset nõrgendanud tegurina. näiteks johannes aavik leiab, et just seetõttu on jakob Liivi luules paiguti kannatanud väljenduse tihedus, sisuline sügavus ning tundedki kõlavad luuleridades šabloonselt ja üldsõnaliselt. "see on kui ühe järve pind, kus sünnib harva suuri lainetusi ja kuhu paistab 90-date aastate hall ja natuke aate-ning tundekahvatu taevas," märgib aavik (1929: 14-15). Positiivsed hinnangud keskenduvad ennekõike jakob Liivi varasema luule oma ajastu kontekstis puhtale värsitehnikale ja keelele. Enim hindab luuletajat tema noorem kolleeg Henrik Visnapuu, kelle sulest pärineb põhjalikem autori elu ja luule analüüs (Visnapuu 1921: 51-79). mitmes plaanis vastandab ta jakob Liivi tema nooremale vennale juhan Liivile: kui jakobi loomingut iseloomustab Visnapuu sõnul apolliline selgus, siis juhani luule on dionüüsiline -ebamäärane, hämar, amorfne. "nii lohakas kui vend juhan värsitehnika ja keele puhtuse alal on, niivõrd hoolikas on jakob. jakob Liivil on * autor tänab märt Väljatagat, kes juhtis tähelepanu mitmele olulisele asjaolule, ja samuti retsensenti. 6/2012 LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Keel ja Kirjandus

Noore Jaan Bergmanni poeetika: Luulekunst kui lõbu ja õpetus

Keel ja Kirjandus, 2021

Kui küsite: Mis ma tahtsin? E e s t i k i r j a v a r a j õ u d u m ö ö d a k a s v a t a d a! Ja... more

The Semiotics of New Era Poetry: Estonian Instagram and Rap Poetry

Studia Metrica et Poetica

Mikhail Gasparov concludes his monograph “A History of European Versification” with the recogniti... more Mikhail Gasparov concludes his monograph “A History of European Versification” with the recognition that in the development of particular verse forms in each tradition of poetry, there is a permanent interaction between two types of poetry: those of oral popular and bookish culture. The forms engendered by popular culture are assimilated by bookish culture, while those engendered by literary culture descend into popular culture (Gasparov 1996: 295). Here, folk poetry represents oral popular poetry, and literary poetry represents poetry published in books. Over the last decade, and especially during the last five years, the importance of lyrical poetry as an art form in Western culture has grown precisely due to the widespread distribution of both types of poetry – oral and written. Yet oral poetry is no longer marked by folklore, and the primary medium of the written poetry is no longer books – we can see that rap poetry and digital poetry, especially Instapoetry (Instagram poetry),...

Varane eesti sonett: aeg ja ruum

Autometakirjeldus eesti luules III

The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme

The first sonnets in Estonian language were published almost 650 years after this verse form was ... more The first sonnets in Estonian language were published almost 650 years after this verse form was invented by Federico da Lentini in Sicily, in the late of 19th century. Sonnet form became instantly very popular in Estonia and has since remained the most important fixed form in Estonian poetry. Despite its widespread presence over time the last comprehensive research on Estonian sonnet was written in 1938. This article has a twofold aim. First, it will give an overview of the incidence of Estonian sonnets from its emergence in 1881 until 2015. The data will be studied from the diachronic perspective; in calculating the popularity of the sonnet form in Estonian poetry through the years, the number of the sonnets published each year has been considered in relation to the amount of published poetry books. The second aim is to outline through the statistical analyses Estonian sonnets formal patterns: rhyme schemes and meter. The sonnet’s original meter, hendecasyllable, is tradionally tr...

Noore Jaan Bergmanni poeetika: Luulekunst kui lõbu ja õpetus

Keel ja Kirjandus

Jaan Bergmanni pilaeepos „Jaaniida“: tekst, kontekst ja intertekst / Jaan Bergmann’s mock-epic Jaaniida: text, context and intertext

Methis. Studia humaniora Estonica

Mock-epics were first created already in the antiquity and the most famous of them, the Batrachom... more Mock-epics were first created already in the antiquity and the most famous of them, the Batrachomyomachia, was translated into Estonian already in 1875 by Jaan Bergmann; it was also the first full translation of an ancient epic poem into Estonian. However, until now, no Estonian original mock-epics were known and this genre was presumed to have evolved in Estonian literature only in the 20th century, mostly used in parodies of the national epic, the Kalevipoeg. In this issue, we introduce a new archival find from Jaan Bergmann’s manuscript poetry book. We discovered that, having probably been inspired by the Batrachomyomachia, but perhaps also by Nikolay Osipov’s Eneida (1791), Jaan Bergmann had created his own mock-heroic poem Jaaniida (1875). It is a multidimensional and poetically rich poem, interweaving different verse cultures and different eras. On the one hand, its analysis reveals clear influences of the Odyssey: there are parallels with the portrayal of the main hero, image...

Sonnet as Closed Form and Open Process

Interlitteraria, 2013

The article attempts to highlight two aspects of the sonnet's semiotic mechanisms from which the ... more The article attempts to highlight two aspects of the sonnet's semiotic mechanisms from which the dynamics and openness of this form emerge. Firstly, in the production of meaning from the synchronic aspect and secondly, diachronically viewing the sonnet as a process that has a tendency towards the constant opening of this canonical form. So the boundaries of the sonnet are not only closing the form but also lead every single sonnet towards opening. The paper aims to indicate through the history of the sonnet and some exemplary cases the essential characteristics of this canonical form of poetry, suggesting that inner openness and flexibility is in the very core of the sonnet. It is suggested that experimenting with the form is very essential to the sonnet; stretching the limits of the sonnet helps to mark its boundaries and at the same time these dynamics stand for its longevity. This is the reason why the sonnet has remained a challenge over centuries in so many cultures.

Traditsioonist ja modernismist eesti sonetis [Modernism and Tradition in the Estonian Sonnet]

Philologia Estonica Tallinnensis

Ülevaade. Artikkel vaatleb modernismi ja traditsiooni kohtumist eestikeelses sonetis. Sonetti nim... more Ülevaade. Artikkel vaatleb modernismi ja traditsiooni kohtumist eestikeelses sonetis. Sonetti nimetatakse kirjandusteaduses sageli traditsiooniliseks vormiks, ometi on see lääne kirjanduses luulemurrangute ajal esile kerkinud olulise poeetilise ruumina, milles neid uuendusi läbi viiakse: asi on selles, et traditsiooni enda sees tulevad modernistlikud nihked kontrastselt esile, olgu tegu uutlaadi subjekti ja maailmapildi või värsi-, riimi-või keeleuundusega. Eesti sonetti jõudis modernism 1909. aastal, kuid mingit eesti soneti traditsiooni ei olnud selleks ajaks veel välja kujunenud. Nii seisid siinsed modernistid silmitsi kahetise ülesandega: luues ühte traditsiooni, uuendasid nad eesti luulekeelt laiemalt. Modernismi ja traditsiooni duaalne loomus ilmneb ka Underi sonettides, mis korraga tekitasid katkestuse petrarkistlikusse traditsiooni ja panid aluse eesti lembesonettide traditsioonile. Noored luulekultuurid, nagu eesti oma, olid eelmisel sajandil huvitavas positsioonis: näeme, kuidas eesti sonett ning laiemalt terve siinne luule ei tegelenud 20. sajandil mitte üksnes modernistlike ja kaasaegsete küsimuste, teemade ja žanridega, vaid ka vanade luulekultuuride sajanditepikkuste traditsioonide tutvustamise ja arendamisega. Artiklis järeldatakse, et traditsiooni ja modernismi ei saa käsitleda kui midagi etteantut, vaid kui pidevalt ajas muutuva piiriga ja vastastikku defineeritavaid nähtusi, mistõttu nõuavad need historistlikumat lähenemist. See tuleb eriti esile eesti soneti puhul, kus arhaism ja novaatorlus on käinud käsikäes.

Fearlessness and Resistance in the Gulag: Estonian Prison Camp Poetry

Interlitteraria, Dec 30, 2023

During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and force... more During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and forced labour camps. Within these camps, some of the repressed Estonians developed their own subculture-prison camp poetry, secretly written on sheets of paper and also memorised. The poems examined in the article were composed predominantly during the latter half of the 1940s and the 1950s, within various prison camps situated in the Karaganda Region, the Kazakh ASSR (Spassky), the Komi ASSR (Vorkuta, Intalag, and Ukhta), Mordovia (Dubravslag), the Gorki Oblast (Unzhlag) and the far northern camps of Kolyma and Krasnoyarsk Krai (Norilsk). The focus of this article is on the emotional depth of these poems and how they encapsulate feelings of fear and fearlessness, despair and hope, anger and sorrow, vengefulness and loathing. The article demonstrates how not succumbing to fear became a survival strategy within a regime of terror for Estonian Gulag poets, and how poetry provided diverse avenues for exploring this approach. Fear was transformed in various ways: Artur Alliksaar's poetry confronts the possibility of cataclysm with beauty, while the lyrical selves of Valve Pillesaar, Leenart Üllaste, and Helmut Joonuks chose to shut down their minds. Venda Sõelsepp and Annus Rävälä, on the other hand, replaces his fear with sarcasm, while Enno Piir and Enn Uibo's poems call for terror to be turned against the system itself.

Eesti dekadentlik sonett

Keel ja Kirjandus/Keel ja kirjandus, Feb 15, 2024

Je suis l'Empire à la fin de la décadence"-"Ma olen impeerium langusaegade lõpus" (vt Sisask 2018... more Je suis l'Empire à la fin de la décadence"-"Ma olen impeerium langusaegade lõpus" (vt Sisask 2018: 53), ühendades ühiskonna kui terviku allakäigu üksikisiku omaga. 2 Sonetil oli fin de siècle'i luulele tohutu mõju, seda on nimetatud dekadentsi ars poetica'ks (Borel, Bouillane 1959: 417) ning selle kõige esinduslikumaks näiteks (Weir 2018: 9-12). XIX sajandi lõpu prantsuse kirjandust ongi hakatud vaatlema kui dekadentlikku ning Paul Bourget' (2011 [1883]) essee "Kurja lilledest" ja Baudelaire'ist rajab sellele teooriale vundamendi. Niisiis on alates dekadentliku kirjanduse sünnist etendanud selles tähenduslikku rolli just sonetid. Eesti kirjandusteadvusse jõudis dekadents samuti koos sonettidega, kui 1905. aasta "Noor-Eesti" I albumis ilmus Johannes Aaviku artikkel "Charles Baudelaire ja dekadentismus" (1905), mida saatsid Baudelaire'i sonettide tõlked pealkirjadega "Spleen" ja "Himu". Esimesed eesti algupärased dekadentlikud sonetid ilmusid neli aastat hiljem, "Noor-Eesti" III albumis, ent nende tippaeg saabus järgnevail kümnendeil. Siinsel artiklil on kaks eesmärki. Esiteks näidata, millises kultuuri loolises kontekstis kujunes eesti dekadentlik sonett, tuginedes eelkõige Gustav Suitsu ja Johannes Aaviku kirjavahetusele nooreestlaste avaalbumi ilmumise eel. Teiseks vaadeldakse eesti dekadentliku soneti poeetikat, eristades tinglikult (tegelikkuses sageli omavahel põimuvat) kolme tüüpi, millel omakorda ilmneb mitu alaliiki. Seega ei vaadelda siin dekadentsi kitsalt fin de siècle'i kunstivooluna, mis paigutub kindlalt piiritletud aega ja ruumi, vaid laiemas tähenduses: stilistiliste ja esteetiliste stra teegiate kogumina, mille sihiks on seada küsimuse alla ja lagundada kujunenud tavad, sh moraalsed hoiakud (vt nt Murray 2016), ning mille peateemad on melanhoolia ja spliin, seksuaalne iha ja ka loovus (Kirikal 2023: 873). Et dekadentlik kunst korraga tõukub ja radikaalselt eemaldub eelnevast esteetikast, on selle ilmnemine sonetis kui lääne kirjandusloos enim kasutatud kanoonilises luulevormis mitme tasandiliselt sobiv. Vaagides püsiva ja muutliku vahekorda kultuuris, on Baudelaire kirjutanud: "Modernsus on mööduv, põgenev, sattumuslik; ta on kunsti üks pool, kuna teine on 1 1868. aasta "Les Fleurs du mal" sisaldab varasematele lisaks neljateist luuletust, samas on selles võrreldes esmaväljaandega tsensuuri tõttu välja jäetud kuus luuletust. 2 Vt pikemalt dekandentsi alguse kohta Nissen, Härmänmaa 2014, Baudelaire'i "Kurja lillede" ja Verlaine'i rollist selles lk 2-4.

Fearlessness and Resistance in the Gulag: Estonian Prison Camp Poetry 1

Interlitteraria. Vol. 28 No. 2 (2023): Lyrical Poetry as a Factor in the Formation of Literary Cultures II, 2023

During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and force... more During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and forced labour camps. Within these camps, some of the repressed Estonians developed their own subculture-prison camp poetry, secretly written on sheets of paper and also memorised. The poems examined in the article were composed predominantly during the latter half of the 1940s and the 1950s, within various prison camps situated in the Karaganda Region, the Kazakh ASSR (Spassky), the Komi ASSR (Vorkuta, Intalag, and Ukhta), Mordovia (Dubravslag), the Gorki Oblast (Unzhlag) and the far northern camps of Kolyma and Krasnoyarsk Krai (Norilsk). The focus of this article is on the emotional depth of these poems and how they encapsulate feelings of fear and fearlessness, despair and hope, anger and sorrow, vengefulness and loathing. The article demonstrates how not succumbing to fear became a survival strategy within a regime of terror for Estonian Gulag poets, and how poetry provided diverse avenues for exploring this approach. Fear was transformed in various ways: Artur Alliksaar's poetry confronts the possibility of cataclysm with beauty, while the lyrical selves of Valve Pillesaar, Leenart Üllaste, and Helmut Joonuks chose to shut down their minds. Venda Sõelsepp and Annus Rävälä, on the other hand, replaces his fear with sarcasm, while Enno Piir and Enn Uibo's poems call for terror to be turned against the system itself.

Estonian sonnet

Sonett jõudis eesti keelde üsna meie kirjaliku luule algusaegadel – esimesed sonetid ilmusid trük... more Sonett jõudis eesti keelde üsna meie kirjaliku luule algusaegadel – esimesed sonetid ilmusid trükis 1881. aastal. Sellest ajast kuni tänapäevani on see luulevorm eesti kirjanduslugu läbinud kord erksama, kord tuhmima, aga katkematu niidina. Milline on eesti soneti spetsiifika? Väitekiri otsib sellele küsimusele vastust mitmeaspektilise analüüsi kaudu. Töö allikateks on kõik kuni 2015. aastani (k.a) trükiraamatutes, varasemal perioodil ka perioodikas ilmunud eestikeelsed algupärased sonetid, kokku 4551 luuletust. Uuritakse eesti soneti vormimustreid: värsimõõte ja riimiskeeme, samuti selle kanoonilise vormi tähtsust luules eri ajajärkudel. Diakrooniliselt analüüsitakse eesti sonetilugu, lähtudes semiootilisest vaatenurgast luulele: vaatluse all on üksikteoste, samuti eri autorite ja ajajärkude sonettide tähendusmehhanismid ja nende muutumine ajas. Ehkki sonetti peetakse ettemääratud vormireeglite tõttu kinnisvormiks, on selle ajalugu eesti luules tähendanud teisenemiste ajalugu. Anal...

Põgenev luule. Tähelepanekuid ja märkmeid eesti insta- ja räppluulest

Keel ja Kirjandus

Eesti soneti mustrid 1881–2015. Sagedus, värsimõõt, riimiskeemid, autorid

Keel ja Kirjandus, 2019

Eksiilis ja varjus: Sonettide kuningas August Pihlak

Keel ja Kirjandus, 2016

Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis. Marie Under ja Edna St. Vincent Millay (I)

Keel ja Kirjandus, 2015

Su mulle suletud ja salaline tuba Öösinine ja leinahämar nüüd. Peaaegu kõlab see kui kaunis müüt,... more Su mulle suletud ja salaline tuba Öösinine ja leinahämar nüüd. Peaaegu kõlab see kui kaunis müüt, Et veetsid päivi siin, nii kaugeid juba. Ei mõnda aega tihkand võtta luba Ma üle läve astu: nagu süüd Ma kandsin iha endas, põles püüd Su poole, salapäraline tuba. Kuid tundes elu tühjushalli pausi, Siis hilislilledega täitsin kausi -Pihlkobarad, reseedad, skabioosid -, Ma ukse avasin -kui üle haua Su voodi kohal kumardasin kaua, Ja patja peitsin omad suudlusroosid.

Kas Jakob Liiv kirjutas esimesed eestikeelsed sonetid?

Keel ja Kirjandus, 2012

Kas JaKob Liiv KirJutas esimesed eestiKeeLsed sonetid? * r E b E k k a L o t m a n sissejuhatusek... more Kas JaKob Liiv KirJutas esimesed eestiKeeLsed sonetid? * r E b E k k a L o t m a n sissejuhatuseks j akob Liivi positsioon eesti kirjandusloos on üsna tagasihoidlik. Enamasti peetakse teda usinaks autoriks, kelle mahukal loomingul suurem väärtus või sügavam tähendus puudub. sageli ongi liiga rohket avaldamist nimetatud ühe luuletuste taset nõrgendanud tegurina. näiteks johannes aavik leiab, et just seetõttu on jakob Liivi luules paiguti kannatanud väljenduse tihedus, sisuline sügavus ning tundedki kõlavad luuleridades šabloonselt ja üldsõnaliselt. "see on kui ühe järve pind, kus sünnib harva suuri lainetusi ja kuhu paistab 90-date aastate hall ja natuke aate-ning tundekahvatu taevas," märgib aavik (1929: 14-15). Positiivsed hinnangud keskenduvad ennekõike jakob Liivi varasema luule oma ajastu kontekstis puhtale värsitehnikale ja keelele. Enim hindab luuletajat tema noorem kolleeg Henrik Visnapuu, kelle sulest pärineb põhjalikem autori elu ja luule analüüs (Visnapuu 1921: 51-79). mitmes plaanis vastandab ta jakob Liivi tema nooremale vennale juhan Liivile: kui jakobi loomingut iseloomustab Visnapuu sõnul apolliline selgus, siis juhani luule on dionüüsiline -ebamäärane, hämar, amorfne. "nii lohakas kui vend juhan värsitehnika ja keele puhtuse alal on, niivõrd hoolikas on jakob. jakob Liivil on * autor tänab märt Väljatagat, kes juhtis tähelepanu mitmele olulisele asjaolule, ja samuti retsensenti. 6/2012 LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Keel ja Kirjandus

Noore Jaan Bergmanni poeetika: Luulekunst kui lõbu ja õpetus

Keel ja Kirjandus, 2021

Kui küsite: Mis ma tahtsin? E e s t i k i r j a v a r a j õ u d u m ö ö d a k a s v a t a d a! Ja... more

The Semiotics of New Era Poetry: Estonian Instagram and Rap Poetry

Studia Metrica et Poetica

Mikhail Gasparov concludes his monograph “A History of European Versification” with the recogniti... more Mikhail Gasparov concludes his monograph “A History of European Versification” with the recognition that in the development of particular verse forms in each tradition of poetry, there is a permanent interaction between two types of poetry: those of oral popular and bookish culture. The forms engendered by popular culture are assimilated by bookish culture, while those engendered by literary culture descend into popular culture (Gasparov 1996: 295). Here, folk poetry represents oral popular poetry, and literary poetry represents poetry published in books. Over the last decade, and especially during the last five years, the importance of lyrical poetry as an art form in Western culture has grown precisely due to the widespread distribution of both types of poetry – oral and written. Yet oral poetry is no longer marked by folklore, and the primary medium of the written poetry is no longer books – we can see that rap poetry and digital poetry, especially Instapoetry (Instagram poetry),...

Varane eesti sonett: aeg ja ruum

Autometakirjeldus eesti luules III

The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme

The first sonnets in Estonian language were published almost 650 years after this verse form was ... more The first sonnets in Estonian language were published almost 650 years after this verse form was invented by Federico da Lentini in Sicily, in the late of 19th century. Sonnet form became instantly very popular in Estonia and has since remained the most important fixed form in Estonian poetry. Despite its widespread presence over time the last comprehensive research on Estonian sonnet was written in 1938. This article has a twofold aim. First, it will give an overview of the incidence of Estonian sonnets from its emergence in 1881 until 2015. The data will be studied from the diachronic perspective; in calculating the popularity of the sonnet form in Estonian poetry through the years, the number of the sonnets published each year has been considered in relation to the amount of published poetry books. The second aim is to outline through the statistical analyses Estonian sonnets formal patterns: rhyme schemes and meter. The sonnet’s original meter, hendecasyllable, is tradionally tr...

Noore Jaan Bergmanni poeetika: Luulekunst kui lõbu ja õpetus

Keel ja Kirjandus

Jaan Bergmanni pilaeepos „Jaaniida“: tekst, kontekst ja intertekst / Jaan Bergmann’s mock-epic Jaaniida: text, context and intertext

Methis. Studia humaniora Estonica

Mock-epics were first created already in the antiquity and the most famous of them, the Batrachom... more Mock-epics were first created already in the antiquity and the most famous of them, the Batrachomyomachia, was translated into Estonian already in 1875 by Jaan Bergmann; it was also the first full translation of an ancient epic poem into Estonian. However, until now, no Estonian original mock-epics were known and this genre was presumed to have evolved in Estonian literature only in the 20th century, mostly used in parodies of the national epic, the Kalevipoeg. In this issue, we introduce a new archival find from Jaan Bergmann’s manuscript poetry book. We discovered that, having probably been inspired by the Batrachomyomachia, but perhaps also by Nikolay Osipov’s Eneida (1791), Jaan Bergmann had created his own mock-heroic poem Jaaniida (1875). It is a multidimensional and poetically rich poem, interweaving different verse cultures and different eras. On the one hand, its analysis reveals clear influences of the Odyssey: there are parallels with the portrayal of the main hero, image...

Sonnet as Closed Form and Open Process

Interlitteraria, 2013

The article attempts to highlight two aspects of the sonnet's semiotic mechanisms from which the ... more The article attempts to highlight two aspects of the sonnet's semiotic mechanisms from which the dynamics and openness of this form emerge. Firstly, in the production of meaning from the synchronic aspect and secondly, diachronically viewing the sonnet as a process that has a tendency towards the constant opening of this canonical form. So the boundaries of the sonnet are not only closing the form but also lead every single sonnet towards opening. The paper aims to indicate through the history of the sonnet and some exemplary cases the essential characteristics of this canonical form of poetry, suggesting that inner openness and flexibility is in the very core of the sonnet. It is suggested that experimenting with the form is very essential to the sonnet; stretching the limits of the sonnet helps to mark its boundaries and at the same time these dynamics stand for its longevity. This is the reason why the sonnet has remained a challenge over centuries in so many cultures.

Traditsioonist ja modernismist eesti sonetis [Modernism and Tradition in the Estonian Sonnet]

Philologia Estonica Tallinnensis

Ülevaade. Artikkel vaatleb modernismi ja traditsiooni kohtumist eestikeelses sonetis. Sonetti nim... more Ülevaade. Artikkel vaatleb modernismi ja traditsiooni kohtumist eestikeelses sonetis. Sonetti nimetatakse kirjandusteaduses sageli traditsiooniliseks vormiks, ometi on see lääne kirjanduses luulemurrangute ajal esile kerkinud olulise poeetilise ruumina, milles neid uuendusi läbi viiakse: asi on selles, et traditsiooni enda sees tulevad modernistlikud nihked kontrastselt esile, olgu tegu uutlaadi subjekti ja maailmapildi või värsi-, riimi-või keeleuundusega. Eesti sonetti jõudis modernism 1909. aastal, kuid mingit eesti soneti traditsiooni ei olnud selleks ajaks veel välja kujunenud. Nii seisid siinsed modernistid silmitsi kahetise ülesandega: luues ühte traditsiooni, uuendasid nad eesti luulekeelt laiemalt. Modernismi ja traditsiooni duaalne loomus ilmneb ka Underi sonettides, mis korraga tekitasid katkestuse petrarkistlikusse traditsiooni ja panid aluse eesti lembesonettide traditsioonile. Noored luulekultuurid, nagu eesti oma, olid eelmisel sajandil huvitavas positsioonis: näeme, kuidas eesti sonett ning laiemalt terve siinne luule ei tegelenud 20. sajandil mitte üksnes modernistlike ja kaasaegsete küsimuste, teemade ja žanridega, vaid ka vanade luulekultuuride sajanditepikkuste traditsioonide tutvustamise ja arendamisega. Artiklis järeldatakse, et traditsiooni ja modernismi ei saa käsitleda kui midagi etteantut, vaid kui pidevalt ajas muutuva piiriga ja vastastikku defineeritavaid nähtusi, mistõttu nõuavad need historistlikumat lähenemist. See tuleb eriti esile eesti soneti puhul, kus arhaism ja novaatorlus on käinud käsikäes.